on | off

Huvitav õlu

  


Õllejoomine võib olla kasulik

Ukraina teadlased on avastanud, et mõõdukas koguses õlle joomine võib maksale hästi mõjuda. Õllejoojad vabanevad organismi kogunenud mürgistest raskmetallidest 5 korda kiiremini kui mittejoojad.

Teadlane Anatoli Bozhkov ja tema kolleegid Harkovi Ülikooli bioloogiainstituudist on jõudnud järeldusele, et õlu aitab maksal mürgiste raskmetallidega (nagu plii ja vask) kergemini toime tulla, laiendades veresooni ja kiirendades ainevahetust.

Teadlased hoiatavad siiski, et suurtes kogustes joomisel ilmneb vastupidine efekt, alkoholi kahjulik mõju maksale. 


Õlu ja rahvakombestik

Õlu on läbi aegade olnud eelkõige pidujook ja varemalt ka ohvriand, mida toodi kõigile neile, kellest arvati sõltuvat põllu viljakus, karja sigivus või kalaloomus. Selline sümboolne akt käis käsikäes maiste tavadega, kus õlu oli tasuks inimestele, kes aitasid kaasa majandusaasta tähtsamatel ja suurematel töödel. Nii kujunesidki rahvakommetes tavad, mille kohaselt peeti õlletegemist teatud puhkudel lausa kohustuslikuks. Kui viljasaak vähegi lubas, katsuti õlut teha kõikideks suuremateks pühadeks. Ka kõige vaesemgi mees proovis vähemalt jõuluks laari õlut valmistada. Jõulud olidki ehk kõige “märjemad” pühad. Kesvamärga pruuliti siis nii palju, et jätkuks vähemalt kolmekuningapäevani, paremal juhul küünlapäevanigi. Vanemal ajal oli teiseks tähtsaks õlletegemise puhuks mihklipäev, kui peeti lõikuspüha. Kevadistel ja suvistel tähtpäevadel ei olnud õlle osakaal nii suur, erandiks muidugi jaanipäev. Pulmades, matustel ja jootudel on õlu omanud olulist rolli pidutuju tekitaja või siis vastava meeleolu kujundajana. Viimase 150 aasta jooksul hõivas selle koha järk-järgult ostualkohol. Oma olemuselt on õllevalmistamine väga konservatiivne nähtus ning püsinud oluliste muutusteta tänini. Enamasti pruulis õlle peremees või vanaperemees. Vana ja laialt levinud uskumuse kohaselt kandub toodetud ainesse üle ka tootja isiklikke omadusi, sellesse pannakse osa hingest. Naisi tavaliselt õlleteo juurde ei lastud, kuid on teada ka üksikuid kuulsaid naisõllemeistreid.


 Kann õlut päevas turgutab mälu

Kui te enam ei mäleta, kuhu panite oma prillid või kui palju on kaks korda kaks, siis ärge heitke meelt. Jooge kann või kaks õlut, ja seda iga päev. Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli teadlane Maggie Kalev uuris, mis juhtub õlut joovate rottidega ja jõudis järeldusele, et nende mälu paraneb, vahendab teadus.ee. Väärikas ajakirjas The Journal of Neuroscience avaldatud artiklis kirjeldavad Kalev ja ta kolleegid, et kui rottide söögisedelis oli kuni viis protsenti õllealkoholi, siis kaheksa nädala pärast täitsid nad mälu nõudvaid ülesandeid karsklastest paremini. Kuid rikkalikumal alkoholidieedil olnud rottidel katsed juba nii hästi ei läinud. Ning neil arenes välja alkoholism. Mäluga on pistmist ajurakkude suhtlemist reguleerivatel nn NMDA retseptoritel. Mälu paraneb, kui üks selle retseptori alamühik NR1 tugevneb episoodilise mäluga seotud aju hipokampuses. Ning alkoholi tarbimine ja NR1 aktiivsus on omavahel seotud. Teadlased lõid kaks transgeenset rotiliini, millest ühel hipokampuses esines NR1 ohtralt, teisel oli aga alla surutud. Teadlased oletavad, et alkohol surub alla NMDA retseptori, mistõttu NR1 alamühiku aktiivsus suureneb. Igapäevane klaasike veini kõneldakse kaitsvat südamehaiguste vastu. Kahjuks ei selgu artiklist, kas peaks õige jooma päevas nii paar klaasi õlut kui klaasi veini.

www.teadus.ee



Stephen Beaumont valis 2007. aasta parimaks Samuel Adams Utopias

Maailma üks tuntumaid õlle-ajakirjanikke kanadalane Stephen Beaumont, kes kuulutab iga kuu välja enda hinnangul märkimisväärseima kesvamärja, valis 2007. aasta tippõlleks Samuel Adams Utopias.

“27% alkoholisisaldusega 2007.aasta Samuel Adams Utopias on 2% võrra kangem kui 2005.aastal pruulitu. Koostis on mõnevõrra erinev ja tootmisprotsess on keerukam kui eelkäijate puhul. Praegu veel noor õlu tundub mulle liiga magus – koostises kasutatud vahtrasiirupi maitse nö kumab liiga palju läbi. Suur Kange on nauditav juba praegu, aga usun, et jook, mille pudeli oma keldrisoppi peitsin, küpseb kümne-kahekümne aastaga oluliselt paremaks,” prognoosib Stephen Beaumont.

www.worldofbeer.com



Utoopiliselt kange õlu

 

Boston Beer tehases valmistatud esimene partii maailma kangeimat õlut Samuel Adams Utopias jõudis USA turule 2002. aasta veebruaris.

See 25% alkoholisisaldusega märjuke oli 4% võimsam kui samas tehases 1999. aastal valmistatud Millennium. Utopias õlle pruulimiseks kasutatakse karamelli-, Viini, Moravia and Baieri suitsetatud linnaseid ja nelja sorti humalaid: Hallertauer Mittelfrüh, Tettnanger, Spalter ja Saaz. Õlut laagerdatakse viski, konjaki ja portveinitünnides ligi aasta. Joogi olemust kirjeldatakse nii: ”iseloomuliku kaneeli ja vanilje aroomiga, mille alatoonis on tunda tsitruseliste ja männi hõngu. Maitselt pehme, magus nagu parimad portveinid.” Õlu villiti vaskse töötlusega klaaspudelitesse- 0,7 l anumatesse, mille kuju meenutab õllekeedutünni. Ühtekokku toodeti 8,000 pudelit seda võimsat jooki, mida tuleks nautida nagu portveini või brändit. Utopias- õlut on toodetud peamiselt jõuluturule 2005 ja 2007.aastal. Eelmisel aastal jõudis müüki 12000 pudelit seda ülikanget kesvamärga. Üks 0,7 l pudel Samuel Adams Utopias maksis 120 dollarit.

www.samueladams.com


Jaapan plaanib tootma hakata „Kosmose õlut“


Vene kosmose teadlane, kes hoiab käes kosmoses valmistatud otraJaapani õlletehas teatas, et nad plaanivad hakata tootma esimest „Kosmose õlut“, kasutades järeltulevat otra, mis on säilitatud Rahvusvahelises Kosmose Jaamas (RKJ).

Teadlased ütlesid, et see on üks osa projektist, valmistamaks ette tulevikku, kus inimesed veedavad pikemaid perioode Maalt ära – ja saaks nautida külma õlut peale jalutuskäiku kosmoses. Jaapani õlletehas Sapporo Holdings ütles, et nad teeks õllet, kasutades kolmanda generatsiooni odra terasid, mis on veetnud 5 kuud RKJ’s aastal 2006. „Me tahame esimesed õlled välja tuua novembriks. See saab olema esimene kosmose õlu,“ ütles Sapporo juhataja Junichi Ichikawa reporteritele. Firmal saab olema piisavalt kosmose terasid et toota umbes 100 pudelit õlut, kuid ei plaani seda teha kommerts kaubaks, ütlesid Sapporo ametnikud. Kompanii hakkas koostööd tegema Okayama Ülikooli bioloogiga Manabu Sugimotoga, kes on olnud üks osa Vene kosmose projektist, mis uurib erinevaid viise kasvatamaks söödavaid taimi kosmoses. Oder on võimeline kasvama suhteliselt rasketes keskondades, nagu näiteks kõrgel ja madalal temperatuuril ja on rikas kiu ja toitaine sisalduse poolest, mis muudab selle ideaalseks kosmose põllumajanduses, ütles projektiga seotud professor. „Tulevikus võime me jõuda punkti kus inimesed viibivad kosmoses pikka aega ning peavad kasvatama toitu, et end elus hoida,“ ütles Sugimoto. Hetkel ei ole teadlased avastanud ühtegi erinevust maal ja kosmoses kasvatatud odra vahel, rääkis Sugimoto,, kes demonstreerib oma leiu DNA analüüse enne Kanada konverentsi juulis. „Pikemas perspektiivis loodame me, et kosmose uuringud pole ainult toidu tootmisest, vaid ka selle nautimisest ja kosumisest,“ ütles Sugimoto. See on olnud ka kõige viimane kosmose eksperiment toiduga. Põhja Korea esimene astronaut, Yi So-Yeon, tõi kimchi kosmosesse eelmine kuu, samal ajal kui Jaapan on mitmeid kordi nuudleid orbiidile saatnud.

www.afp.com